Miks komposter on vajalik?

306
Komposter

Kompostimiseks sobilikku materjali leidub küllaga igas majapidamises. Selleks võib kasutada pea kõiki aiajäätmed, näiteks kuivanud heina ja puulehti ning suurt osa koduses köögis tekkivatest jäätmetest. Loomulikult ei saa nõnda lahti enamikest pakenditest, küll aga puu- ja köögiviljajäätmetest, munakoortest ning söögikõlbmatust leivast ja saiast.

Biolagunevate jäätmete kompostimine

Kompostimiseks on suures plaanis kolm võimalust: kompostihunnik, kompostikast või kiirkomposter.

Esimese kahe tööpõhimõte komposti tootmisel on sarnane, kuigi silmade ja ninaga tunnetame mõistagi vahet. Suures talus pole kompostihunniku olemasolust ilmselt probleemi. Väikeses linnaaias võib see teha nii endale kui naabritele meelehärmi, sest näiteks köögis tekkivad jäätmed võivad ligi meelitada elu, mis pole koduaeda oodatud. Nii kompostihunnikus kui tavakompostris valmib kompost aegamisi omas tempos ehk suve jooksul kogunenud jäätmete vilju saab üldjuhul lõigata sügisel. Küll on võimalust seda protsessi kiirendada kompostiergutiga, mis sisaldab looduslikke mineraalaineid ja mikroelemente ning kiirendab jäätmete lagundamist ka tavalises kompostihunnikus. Kompostierguti aitab vähendada ka ebameeldivat lõhna ja parandada valmis komposti kvaliteeti.

Kiirkomposter on erinevalt kahest eelnimetatust oma ehituselt nagu termospudel, mis teeb töö ära palju tempokamalt kui loodus. Kiirkomposter hoiab soojust aastaringselt ja võimaldab komposti valmistada isegi talvel. Nii võib köögijäätmetest teha toalilleväetist isegi jaanuaris. Üldjuhul valmib kiirkompostri kompost vaid ühe kuu jooksul, seega saab kodust väetist kasutada koduaias nii kevadel, suvel ja sügisel.

Artiklis kirjeldatud tooted:

kompostikast