Avaleht Minu Kodu TEE ISE: hõrk ja maitseküllane koduvein!

TEE ISE: hõrk ja maitseküllane koduvein!

850
Hoidistamine_koduvein
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada sinu tervist.

Koduveini valmistamine on kaasahaarav tegevus ning annab võimaluse ka meesperel hoidistamisega keldririiulite täitmisesse oma panuse anda. Isetehtud koduvein sobib hästi ka kingituseks või külakostiks.

Kui loodus kingib rikkaliku marja- ja õunasaagi, on parim aeg veinitegu ette võtta. Tooraine tuleks valida vastavalt sellele, kas eelistuseks on saada võimalikult magus või pigem kuiv vein. Näiteks kirsid ja magusad õunad annavad magusust, pihlakad ja rabarber kuivemat maitset. Veini saab valmistada põhimõtteliselt kõigist aias ja metsas kasvavatest marjadest, aga veini sisse võib panna ka seismajäänud moose, mahlasid, meevett ja isegi ingverit ning kaneelikoort. Küll tasub teada, et happeline tooraine võib veini käimaminemist takistada, seega tuleks näiteks jõhvikale, pohlale ja pihlakale alati midagi juurde lisada.

Ühte sorti koduveini tegemiseks on vaja:

● 30-liitrist kääritusnõud (või stardikomplekti)
● süsihappegaasi eemaldajat, käärimise peatajat selitajat
● mulksutajat
● veinipärmi
● 30-liitrist klaasist veinipudelit
● 10-12 kg marju või puuvilju
● 6-8 kg suhkrut

Algaja veinivalmistaja võib järgida rangelt retsepti, aga kogenum tegija juba teab, et mõnu peitubki eksperimenteerimises. Tähtis kõik kogused üles kirjutada, et hea õnnestumise korral uus vein sama retsepti järgi teha.

Koduveini säilitamine

Metsanurga veinimaja õuna-pihlaka koduveini retsept

Kogus arvestatud 25-liitrise kääritusnõu kohta:
15 l õunamahla
5 kg valmis pihlakaid
6 kg suhkrut
veinipärmi (või vana veini pärmi)
süsihappegaasi eraldajat, selitajat

Toorme ettevalmistus

Enne koduveini valmistamist tuleks marjad puhastada rootsudest ja tampida massiks ning õunad purustada mahlapressis. Rabarberist veini tegemiseks tuleb tooraine koorida, muidu läheb vein enne käima hakkamist hallitama. Valminud mahl valada kääritamise nõusse, lisada suhkur ja pärm ning segada kuni lahustumiseni.

Kääritamine

Kääritamisprotsessi peamine märksõna on õhu juurdepääsu takistamine ehk kääritusnõu peab olema korralikult suletud. Nõu kaanele kinnitatakse mulksuja, mis annab märku veini “käimisest”. Mulksutaja torusse lisatakse pisut vett. Tasub teada, et vein “käib” päris häälekalt, seega tuleks sellest lähtuvalt valida kääritamisprotsessiks kodus sobivaim asukoht, kus veinitegu igapäevaelu segama ei hakka.

Koduveini valmistamine

Veini käimise peatamine

Kui vein on sõltuvalt toormest (umbes 2 kuu pärast) valmis käärinud, tuleb kääritusnõu kaas avada ja veini maitsta. Magusama veini saamiseks võib veel suhkrut lisada ja panna uuesti käima. Kui vein on “käimise” lõpetanud (ei mulksu enam) ja selginenud, on vein valmis. Kui maitse rahuldab, tuleb käärimine peatada ning lisada süsihappegaasi eraldaja ja selitaja, mis annab veinile lõpliku valmiduse ja kirka värvi.

Koduvein keldris

Veini säilitamine

Veini võib villida suurest pudelist väikestesse, aga säilitama peaks neid jahedas. Veinipudelite taaskasutamiseks tuleb need hoolikalt pesta. Korkide pealepanemiseks on olemas spetsiaalsed abivahendid. Käsitsi korkide paigaldamine on raske ja aeganõudev.

Koduvein mulliveega

Kena etikett, millel on veini nimi, koostis ja valmimisaasta, annab pudelile viimase lihvi. Sõltuvalt kvaliteedist ja toormest säilib koduvein kuni 5 aastat.

HEA IDEE:

  • kuumade ilmadega võib koduveini segada mulliveega 50:50 ja nii saab kerge alkoholisisaldusega jahutava siidri.
  • pidulikul puhul võib külalistele pakkuda kannus siidrit koos jääkuubikute ja marjadega.
  • talvel tee koduveinist ise glögi!

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada sinu tervist.

Fotod: Metsanurga veinimaja

Artiklis kirjeldatud tooted:

hoidistamine
mahlapressid
veinitarvikud