Kompost, kompostrid ja kompostimine: kuidas alustada?

Kõik, mida peaksid teadma kompostimisest ja õige kompostri valikust.

6416
Mugava töö puhul on oluline tööriista vastupidavus
Korralikud tööriistad ja kvaliteetne kompost aitavad tagada lopsaka aia

Tavaliselt ostetakse väetist ja sobivat kasvumulda poest ega mõelda, et palju loodussäästlikum ja soodsam oleks koduse kompostri kasutumine. Sellest, millised võimalused on kompostimiseks ja kuidas valida õige komposter, räägib Hansaposti veebikaubamaja aiakaupade tootejuht Kristjan Kull.

Miks tasub kompostida?

Kompostimisel paneb inimene sisuliselt looduse enda kasuks tööle, sest jäätmeid lagundavad mikroorganismid, bakterid, seened ja isegi vihmaussid. Jäätmete lagundamise käigus tekib soojusenergia, mis aitabki saada ebameeldivast prügist hea kvaliteediga kompostimulla.
Kompostimine toimub etappidena ja selle kiirus sõltub paljuski kompostimise käigus tekitatavast temperatuurist ning viimane omakorda sellest, mida ja kuidas kompostitakse.

Mida saab kompostiks teha?

Kompostimaterjali leidub igas majapidamises. Kompostida saab niidetud heina, sügisesi puulehti, isegi väikeseid oksi ja okkaid, seda enam, et nende ära vedamine on seotud reeglina kuludega ja lõkke tegemine pole linnakodu aias enamasti lubatud. Kompostiks väärt kraami tekib ka köögis, põhimõtteliselt saab head väetist suuremast osast igapäevastest biojäätmetest ja toortoidu jäänustest. Kõige paremaks „kompostikraamiks“ on kärbatanud õunad, puu- ja köögiviljakoored ning südamikud, munakoored, leib ning sai ja tee- ja kohvipurus. Biojäätmeid eraldi sorteerides ja kompostides võib säästa nii prügiveo arvelt kui hoolitseda selle eest, et ei koormaks oma igapäevaeluga liigselt keskkonda. Vähe sellest: kodune kompostimuld on iga aedniku jaoks kulda väärt!

Päris kõike siiski ei tasu komposti panna, näiteks võiks jätta sinna panemata hakkimata suured oksad, leelise ahjutuha, supikondid, aga ka viiruste või mädanikuga nakatunud taimeosad, eriti kui pole täpselt teada, millise haigustekitajaga on tegu ning millise aja jooksul ning temperatuuri juures need ohutuks muutuvad. Loomulikult ei sobi kompostrisse ka ükski mittelagunev jääde, teiste seas ka näiteks poodide reklaambrošüürid, sigaretikonid ning enamik remondijäätmeid. 

Kompostimist võib võrrelda toiduvalmistamisega – kui panna sellesse kogemata midagi lootusetult vale, võib kompost untsu minna. Nii nagu söögitegemisel on tähtis, et kompostimaterjal oleks võimalikult mitmekesine, siis saab tulemus kõige parem. Seega vajab kompost enamat kui vaid ühte või paari liiki jäätmeid. Näiteks kui kompostitakse peamiselt köögijäätmeid või värskelt niidetud heina, tuleb sellele lisada midagi, mis seob niiskust ja annab hapniku saamiseks vajalikku kohevust, näiteks jämedat turvast, puukoort ja okkaid või kuivanud lehti. Samas kui kompostitakse peamiselt kuiva aiamaterjali, oleks hea kompostile teadlikult lisada kartuli-, õuna- ja banaanikoori ja muid köögijäätmeid, mis sisaldavad ohtralt mikroorganismide tööks vajalikke toitaineid ning annavad kompostile vajalikku niiskust. 

Kuhu paigutada kompostikast?

Kompostida saab küll ka siseruumis, näiteks kööki paigaldatud pisikompostris, aga parem on seda teha siiski aias või vähemasti rõdul. 

Meie esivanemad kompostisid jäätmeid traditsioonilisel moel kompostihunnikus, suures talumajapidamises võib seda teha ka tänapäeval. Väikesel krundil või linnakodu aias ei paku kompostihunnik siiski kuigi esteetilist vaatepilti, lisaks võib kompostihunnik sooja ilmaga eritada lõhnu, mida enamik inimesi meeldivaks ei pea. Lahtist kompostihunnikut võivad tulla tuustima ka varesed, hiired ja vabakäigul koduloomad, seega ei pruugi naabridki olla sellise lahendusega päri, ükskõik kui öko ja jätkusuutlik see ka ei tundu. Seega võiks eelistada kaasaegsemaid kompostimise lahendusi ning soetada kas kompostikasti või kiirkompostri. 

Kompostikastid või kiirkompostrid?

Otsuse, kas valida soodsam klassikaline komposter või üsna suurt investeeringut nõudev kiirkomposter, teeb iga pere oma vajadustest ja ootustest lähtuvalt. Hansapostil on suur valik kompostreid erinevate tehnoloogiliste võimalustega: kompostrid igas hinnaklassis.

Kompostikast: soodne ja traditsiooniline

Kompostikast töötab oma olemuselt kompostihunnikuga sarnaselt, aga selle erinevusega, et ei tekita visuaalselt müra ja lehkavat fooni, sest kast hoiab silmaga nähtava ja ninaga tuntava peidus. Tavalises kompostikastis valmib kompost aegamisi omas tempos, paari nädala või isegi paari kuuga ei tasu tulemust oodata. Pigem võib öelda, et kevade ja suve jooksul kogunenud jäätmetest tekkinud mulda ja väetist saab kasutada alles sügisel või pigem isegi järgmisel kevadel. Komposti tegemise protsessi saab kiirendada, kui kasutada kompostri sees mineraalaineid ja mikroelemente sisaldavaid kompostierguteid, mis tõstavad tuntavalt jäätmete lagundamise tempot. Kompostiergutid on enamasti looduslikud ja parandavad komposti kvaliteeti, nende kasutamist peljata ei tasu!

Kiirkomposter: mugav ja moodne

Kõige kaasaegsem viis komposti valmistamiseks on kiirkomposter. Paraku väljendub kiirus ka märkimisväärses kulus, nimelt kipuvad kiirkompostrite hinnad olema pea kümme korda kõrgemad kui tavalisel kompostril. Oma ülesehituselt meenutab kiirkomposter termospudelit, mis hoiab kompostri sees soojust ja kiirendab sellega tuntavalt lagundamisprotsesse. See omakorda võimaldab komposti toota isegi külmal ajal ja üle talve

Üle talve kiirkompostrisse kogutud köögijäätmetest saab juba samaks kevadeks väärtuslik väetis nii lillede kui köögiviljapeenarde jaoks. 

Paraku on nii, et nagu termospudel ei hoia jooki lõputult soojana, ei suuda seda teha lisaenergiata ka ükski komposter. Soojustus hoiab ära küll soojusenergia kao, aga kompostri soojus ise tekib jäätmete lagunemisest. Seega on oluline kompostrisse pidevalt jäätmeid juurde lisada (ka talvel!), et takistada selle sisu täielikku maha jahtumist ning suurte miinuskraadidega jäätumist. Kiirkomposter on võimeline tagama väega väetise aastaringselt, aga isegi kiirmeetodil tuleb anda kompostile valmimiseks piisavalt aega. Reeglina kulub selleks umbes kuu, sõltuvalt kompostitavast materjalist võib see aeg olla ka lühem või pikem. 

Mille järgi valida kompostikasti suurust?

Kompostikasti suuruse valik sõltub esmalt sellest, kas tegu on tavalise nö aeglasema või kiire kompostriga, sest viimast saab tühjendada märksa sagedamini. Lisaks sõltub kompostikasti suurus ka sellest, kui suur on aed ja millises mahus ning mis tüüpi kompostimaterjali sealt saab. Enamasti on kompostrite kasutusjuhendisse märgitud, mitme inimese biojäätmeid see on suuteline töötlema, aga seejuures on silmas peetud keskmist (Euroopa) inimest ja tema tekitatavaid keskmisi biojäätmeid.

Eesti inimestel on tavaliselt suuremad aiad kui lääneeurooplastel, seega kui kompostikasti läheb ka niidetud muru, umbrohi, õitsenud lilled ja kehvem osa sügisesest õunasaagist, võiks lähtuda kompostri suuruse valikul pigem eestlaslikust talupojatarkusest, mitte kompostri kasutusjuhendisse märgitud kasutajate arvust. Kui kompostrit ostetakse kortermaja juurde, on siiski nii leibkondade kui nende liikmete arv väga oluline. 

Lisaks suurusele ja võimekusele tasub enne ostu uurida, kuidas toimib kompostri ventilatsioonisüsteem, kas sellel on piisavalt tõhus soojusisolatsioon ning kas komposter suudab oma konstruktsiooniga eemal hoida hiired ja teised kahjurid

Kindlasti tasub tähelepanu pöörata ka mugavusele – kui lihtne on kompostrit tühjendada. 

Kui komposter on juba soetatud, tuleb kasutusjuhend põhjalikult läbi lugeda, sest teadmisest, et „nii on alati komposti tehtud“ ei pruugi moodsate abiliste puhul alati piisata. Üldiselt võiks kompostimise soodustamiseks varuda kohe ka kompostiturvast ja kompostiergutit, eriti kui kompostitakse peamiselt köögijäätmeid ja kuivemat aiaprügi satub kompostrisse harva ning ootus saada oma aia väetist ei läbe pikalt oodata. 

Vaata lisaks: