Klassikalise käekella asemel näeb terviseteadlike inimeste randmetel nutikaid elektroonilisi seadmeid – aktiivsusmonitorid, nutikellad ja spordikellad aitavad rohkem liikuda, kaalualandamist toetada või sporditegemist ja und analüüsida. Tänapäevastel elektroonilistel kelladel on küll palju kattuvusi, aga kõikidel on omad eripärad ja põhjused, miks just üks või teine seade kellelegi sobib. On suur vahe, kas eesmärgiks on lihtsalt rohkem liikuda ja enda tervise kohta pisut enamat teada või hakata suurejooneliselt triatloniks treenima.
Algajale aktiivsusmonitor
Päris algajal võimaldab oma liikumisel silma peal hoida aktiivsusmonitor. Üldiselt on see kolmest variandist kõige soodsam, aga sisaldab endas nii kella kui sammulugejat, näitab kulutatud kaloreid ja paljud seadmed ka pulssi. Mõned monitorid jälgivad ka unekvaliteeti.
Kuigi sammude arvu loevad ka tänapäevased nutitelefonid, on aktiivsusmonitor oluliselt täpsem ja annab suuniseid, kuidas oma liikumist ja und parandada. Enamik neist on motiveeriva iseloomuga ja tuletavad meelde, kui on aeg toolilt tõusta, vett juua ja liikuda. Nutikamad aktiivsusmonitorid suudavad ise tuvastada, millal tegevust vahetada – näiteks saavad aru, millal sörgid metsas, millal sõidad rattaga ja millal rassid jõusaalis.
Neile, kellele aktiivsusmonitor tundub välimuselt liiga sportlik, on mõeldud hübriidkellad, mis näevad välja nagu tavalised kellad, kuid sisaldavad endas samuti sammulugejat ja unemonitori. Hübriidkellade välimus on enamasti elegantsem ja funktsioonide vähesuse tõttu peab aku kauem vastu.
Nutikell on telefoni pikendus
Nutikell sisaldab tavaliselt samu funktsioone mis aktiivsusmonitorgi, aga liikumise edendamine ei ole enamasti nutikella põhieesmärgiks. Nutikell toimib telefoni pikendusena, kus kella kaudu saab sõnumeid vastu võtta, kalendriteavitusi saada, telefonist tulevat muusikat juhtida. Nutikell on pigem mõeldud tehnoloogiahuvilistele inimestele kui tõsistele sportlastele, aga tervisesportlase jaoks täidab see siiski pea kõik vajadused ära.
Enamasti on nutikell aktiivsusmonitorist stiilsema välimusega ning sobib igasuguse riietusega, ka ülikonna ja kostüümiga. Seade on pidevalt ühenduses telefoniga. Kallimate nutikelladega on võimalik telefoni asemel kõnesid vastu võtta ning osad kellad on ise SIM-kaardi valmidusega ega vaja üldse telefoni kõrvale.
Sportlasele spordikell
Kui on tõsine soov eesmärgipäraselt sporti teha ja enda treeninguid jälgida, on ainus õige lahendus spordikell. Spordikellal on kõik aktiivsusmonitoril olemasolevad funktsioonid, aga sinna on veel juurde lisatud erinevad lugejad ja andurid, mida sportimiseks vaja läheb.
Spordikella puhul tasub jälgida, kas sellele on sisse ehitatud GPS seade või kasutab kell telefoni GPSi. Viimane variant koormab telefoni akut ja eeldab, et sportides on telefon kaasas. Üldjuhul on kella sisseehitatud GPS-seade täpsem ja võimaldab sportlastel kilomeetrite arvu ja teekonda selgemalt jälgida ja hiljem analüüsida.
Spordikell valitakse tavaliselt vastavalt spordialale või –aladele, mida harrastatakse. Näiteks ujuja võiks leida endale ujumiseks mõeldud kella, mis on veekindel ning mõõdab ujutud otsi ja tõmbeid. Ujumiskellad toimivad sama hästi ka jooksmise ja rattasõidu jaoks, aga mõistagi tuleb arvestada sel juhul kallima hinnaga kui seadme puhul, mis pelgalt samme loeb. Üldiselt on spordikellad pühendunud treeningute ja tervise detailsele analüüsile ehk sporti tõsiselt võtvale inimesele.
Mis võiks saada valikul otsustavaks?
Osadele inimestele meeldib, et nende käel oleval seadmel on hästi palju funktsioone. Kui rahakott seda toetab, võib soetada endale mistahes meeldiva seadme. Enamasti tikutakse aga valima toode, mis on kas liiga piiratud võimalustega ega aita eesmärke saavutada või siis vastupidi seade, mille eest makstakse hingehinda, aga vähemalt pooled funktsioonid ei leia iial rakendust. Kuldne kesktee oleks oma eesmärgid kaardistada, sellest lähtuvalt oodatavad funktsioonid loetelusse panna ning veebipoes kontrollida, millised seadmed üldse valikusse jäävad. Seejärel tuleb kõrvutada valikut oma eelarvega. Juhul kui ükski vajalike funktsioonidega seade rahakoti sisuga ei korreleeru, võiks pigem raha juurde koguda kui osta suvaline odavam seade, millest hiljem kasu pole.
Odavamate aktiivsusmonitoride hinnad algavad 20 euro juurest, aga neil ei ole enamat kui sammulugeja ja kell. Kvaliteetsed aktiivsusmonitorid võivad maksta 100 ja rohkem eurot ning nendega saab oma liikumisharjumustest korraliku ülevaate ja sisukad suunised. Kui on juba soov tõsisemalt sportida ja tulemusi parandada, tasub mõelda spordikellale või odavamale nutikellale. Kui nutikellade hinnad algavad 50 euro juurest, siis spordikellade omad 250 euro kandist. Reeglina on kallimal seadmel rohkem funktsioone, aga hinda kergitab ka tuntum bränd ja kvaliteetsemad materjalid. Kui välimus pole tähtis, võib saada rohkemate võimalustega kella soodsamalt ja küsimus pole ainult edevas olemuses, näiteks sama seadme musta värvi versioon on tavaliselt soodsam kui valge.
Kui otsus on juba tehtud ja kell soetatud, tuleb sellest maksimumi võtta. Kellad jäädvustavad suurel hulgal infot, mille analüüsiks tuleks valida endale sobiv telefoniäpp või arvutiprogramm. Nii saab joonistada une- ja liikumisgraafikuid, hoida silma peal toitumisel, jälgida pulsi kõikumisi ja kehtestada endale ohutuid piire, teha trenni tõhusamalt ja tervislikumalt ning vastavalt ootustele kas langetada kaalu või kasvatada lihasmassi.
Artiklis kirjeldatud tooted:
nutikell
aktiivsusmonitor
