Rannahooaja hakul on epilaatorid ja erinevad karvaeemaldamise vahendid paljude naiste huviorbiidis. On mitmeid tehnoloogiaid ja seadmeid siledate säärte saavutamiseks. Tutvustan lähemalt, miks tasub valida epilaator, milles seisneb epilatsiooni ja fotoepilatsiooni erinevus ning millised plussid ja miinused epileerimisega kaasnevad.
Universaalset ehk kõigi jaoks sobivat karvaeemaldamise meetodit pole leiutatud ja ilmselt ei leiutatagi. Kõigil karvaeemaldamise võimalustel on kõrvalmõjusid, mis ühel avalduvad ja teisel mitte.
Karvadest lahtisaamise meetodeid on küll palju, aga suures plaanis on erinevaid tehnikaid kaks – üks, mis lõikab karva naha pinnalt maha ja mida kutsutakse depilatsiooniks ning teine, mis kahjustab karva sibulat ja mida nimetatakse epilatsiooniks. Žiletiga raseerimine ja keemilised kreemid lõikavad karva nii-öelda jala pealt maha, protseduur on lihtne, aga paraku kasvab karv väga kiiresti tagasi. Samuti kaasnevad tihtilugu nahaärritus ja sissekasvanud karvad. Epilaator seevastu tagab pikema ja puhtama tulemuse. Esmapilgul paistab see aeganõudvam, kulukam ja valulikum, aga seda tõesti vaid esmapilgul. Korduval epilaatori kasutamisel nahk harjub, karvakasv muutub hõredamaks ja protseduur ei tundu nii valulik kui alguses.
Mis on epilatsiooni ja fotoepilatsiooni erinevus?
Nii epilatsiooni kui fotoepilatsiooniga kahjustatakse karva sibulat, mis muudab karvakasvu tagasihoidlikumaks, karva enda nõrgemaks ja paljudel puhkudel ka heledamaks. Kui epilaator tõmbab karva koos sibulaga välja, siis fotoepilaator kasutab karvanääpsus sisalduva melaniini mõjutamiseks pulseerivat valgust, mis halvab karvade edaspidise kasvu. Protseduuri eesmärk on sarnane, aga meetod siiski täiesti erinev – ühel puhul tõmmatakse karvad juurteni välja, teisel puhul kasutatakse valguspõhist tehnoloogiat eelnevalt raseeritud pinnal karvajuure mõjutamiseks naha all.
Klassikalise epileerimise peamiseks plussiks võrreldes raseerimisega on asjaolu, et nahk saab karvadest priiks märksa pikemaks ajaks. Tavaliselt kaheks kuni kolmeks nädalaks. Raseerimise puhul on tulemust enamasti paariks päevaks. Epileerimise seadmed on tänapäeval soodsad ja pikaealised, seega peamiseks miinuspoolele kirjutatavaks teguriks on karvade väljatõmbamisega kaasnev valu. Inimeste valulävi on küll erinev ja enamasti nahk harjub ajapikku. Esimesed korrad võivad olla väga valusad ja mõned õrnemad piirkonnad ei harjugi epileerimisega. Valu ja hilisemat nahaärritust saab ennetada kui epileerimise eel nahka massaažikindaga harjata või koorida. Surnud rakkudest puhastatud nahalt on kergem karvu eemaldada.
Võimalusel tasub valida akutoitel ja veekindel epilaator, sest dušši all sooja voolava vee all on karvaeemaldus vähem valulik. Lisaks on tähtis kasutada igal piirkonnal õiget otsikut – säärtele mõeldud otsik pole näo ja bikiinipiirkonnas kasutamiseks piisavalt õrn. Pärast protseduuri tuleks ärrituse vältimiseks kasutada rahustavaid nahahooldustooteid, näiteks aloe vera geeli, eukalüptiõli või mõnd spetsiaalset epileerimisjärgset vahendit. Pärast epileerimist võiks ööpäeva jagu vältida päevitamist ja mõne tunni jooksul ei tasu piirkonnal kasutada deodoranti ega dekoratiivkosmeetikat, mis võivad mõjuda ärritavalt.
Kellele sobib fotoepilatsioon?
Fotoepilatsioon on olnud maailmas kasutusel küll juba paarkümmend aastat, aga valgustehnoloogia on alles hiljuti jõudnud nö kodutarbimisse. Varasemalt sai protseduuri teha vaid vastava seadmega ilusalongides.
Kodune fotoepilatsioon on alles uus lahendus ja kasvav trend. Peamiseks plussiks loetakse pikka karvavaba tulemust ja praktiliselt valutut protseduuri. Fotoepilatsioon sobib see paljudele neile, kes peavad klassikalist epileerimist endale sobimatuks. Erinevad tootjad lubavad küll erinevaid tulemusi, aga hinnanguliselt võib pärast teatud arvu protseduuride läbitegemist püsida nahk täiesti sile ja karvavaba kuni kuus kuud. Samas eeldab see siiski järjepidevust, sest pärast päris esimest protseduuri veel imesid ei juhtu. Ka seda lootust, et pärast ühte kuuri ei kasva enam kunagi ühtegi karva tagasi, ei tasu hellitada. Tänapäevastel fotoepilaatoritel on olemas nahatooniandur, mis aitab määrata sobiva valgustugevuse, mis tagab, et ei tekiks valu ega nahaärritust. Olemuselt on fotoepilatsioon nahale loomulikum kui raseerimine või klassikaline epileerimine, sest karvaga ei manipuleerita pidevalt, vaid võetakse lihtsalt karvasibula kasvujõud ära.
Kuna valguse mõju sõltub nii karva kui naha enda värvist, ei sobi see tehnoloogia siiski päris kõigile, näiteks helepunase, valge ja halli karva kasvu fotoepilatsiooniga takistada märkimisväärselt ei õnnestu. Tumedal nahal ei soovitata tehnoloogiat omakorda kasutada seetõttu, et naha põletuse tekkimise oht suur. Fotoepilatsiooni peaks vältima ka rasedad ning kõik, kes on kimpus mõne nahahaiguse, veresoonelaiendite või suure hulga sünni- ja pigmendilaikudega. Viimased võivad muutuda valgusimpulsside mõjul veelgi tumedamaks. Valgustehnoloogia abil ei tohi epileerida ka tätoveeritud või püsimeigiga nahka. Päevitada ei tohiks enne ega pärast fotoepilatsiooni vähemalt kaks ööpäeva ja kui mingil põhjusel on tarvis minna päikese kätte, tuleks epileeritud pinnal kasutada 50 faktorise kaitsega kreemi.
Kuna fotoepilaatori tulemusi saab mõõta kuudes ja klassikalise epilaatori tulemusi nädalates, siis võiks justkui eelistada esimest. Valgustehnoloogia on kõige tõhusam tõrksate ja tumedate karvadega heledal nahal. Teisalt, kui seadme hind mängib rolli ja nahk pole kuigi valutundlik, sobib suurepäraselt ka klassikaline epileerimise meetod, eriti kui karvad on heledad või kui nahk on pigmendilaikudest täpiline.
Artiklis kirjeldatud tooted:
Epilaatorid
