Algselt vaid võimlemissaalides ja füsioteraapiakabinettides kasutusel olnud võimlemispallist on saanud populaarne kontoritooli aseaine, mida võib kohata nii väikeste firmade kontorites kui suurtes riigiasutustes. Selgitame lähemalt, kas ja miks pallil istutakse ning kuidas seda õigesti teha?
Võimlemispall aitab ennetada paljusid tänapäeva terviseprobleeme, mis on tingitud vähesest liikumisest ja pikast arvuti taga istumisest. Arvutitöö koormab eelkõige õlavöödet ja selga, mille tagajärjel hakkab selg väsima ja tuikama ning õlad ja kael valutama. Kõige sagedamini tekivad probleemid inimestel, kes ei jälgi keha asendit ja lasevad õlad istudes ettepoole. Võimlemispallil istumine tugevdab nii selja- kui kõhulihaseid, parandab tasakaalu ja koordinatsiooni, aitab ennetada ja ületada seljavalu, soodustab korrektset rühti ning parandab vereringet, eriti kui valida massaažinuppudega pall. Ilmselt üllatuslikult parandab pallil istumine ka meie tähelepanu ja võimet keskenduda. Kõigest eelnevast johtuvalt on hakanud ka tööandjad ise töötajate tervise huvides võimlemispalle soetama, sest selja- ja õlavöötmeprobleemid on iga aastaga üha sagedasem probleem ning pallil istumine ju tavapärast töötegemist ei sega. Kuna pallil ei istuta terve tööpäeva vältel, siis piisab ka sellest kui kontoris on mõned eri suuruses pallid ühiskasutuses.
Oluline on istuda õige suurusega pallil, sobivas asendis ja piiratud aja vältel. Kogu tööpäeva vältel pallil istumine siiski ei ole kasulik, sest pall ei toeta alaselga ja käsi ing vahepeal tuleb seljale puhkust anda ning istuda seljatoega toolil. Igaüks võiks leida endale sobiva kombinatsiooni, näiteks istuda pool tundi pallil, seejärel tunni toolil. Üle kahe tunni järjest ei tohiks pallil istuda, kuna keha keskmes olevad lihased on pidevalt töös ehk meile endilegi märkamatult teeme trenni.
Lõunapausi ajal või pärast tööpäeva lõppu saab palliga teha kontoris ka kehalisi harjutusi, mis ei eelda spetsiaalset spordiriietust ega aja higistama. Pall sobibki tõhusaks treeninguks neile, kes ei taha end võhmale ajada, vaid pigem venitada ja jõudu proovile panna. Treeningsaalides kasutatakse võimlemispalli nii joogas, pilateses kui fitnessis, kuid kehapiirkondi toniseerivaid ja treenivaid palliharjutusi leiab ka YouTube keskkonnast. Kui aga selg juba tuikab või suisa valutab, tasub enda jaoks sobivaid harjutusi küsida õppinud füsioterapeudilt.
Millist võimlemispalli valida?
Palli valides on oluline, et see sobiks sellel istuja pikkusega. Sobivaim pall on selline, millel istudes jäävad puusad samale tasemele põlvedega või on puusad veidi kõrgemal. Üldiselt sobib lühikesele naisterahvale 55-sentimeetrise läbimõõduga, keskmist kasvu naisele ja mehele (165-180 sentimeetrit) 65-sentimeetrise läbimõõduga ning pikka kasvu inimesele 75-sentimeetrise läbimõõduga pall. Kui täpselt sobiva suurusega palli ei leia ehk valik jääb kahe vahele, siis tasub eelistada suuremat palli. Mingit kaalupiirangut pallil istujatele ei ole. Üldjoontes ongi tegu universaalse treeningvahendiga, mis sobib nii erinevas eas kui treenituses naistele ja meestele.
Igal ametikohal ilmselt pallil istuda ei sobi ja kõik ei tunne end sellel ka mugavalt. Sellisel juhul on alternatiiviks tasakaalupadi, mis on sarnasest materjalist, kuid palju väiksem ja selle saab panna istumiseks tooli peale. Tõhusus jääb küll mõnevõrra pallile alla, aga ka tasakaalupadjal istumine aitab ennetada ja leevendada lihasvalu ning parandada vereringet.
Võimlemispalli abil:
- tugevdad selja-, kõhu- ja tuharalihaseid;
- parendad oma keha tasakaalu;
- ennetad seljavalusid;
- soodustad korrektset rühti;
- parandad vereringet.
Pallil istumise kasulikkusest hoolimata ei tohiks see jääda ainsaks trenniks, sest keha vajab ka füüsilist liikumist ja värskes õhus viibimist. Seega tasub pärast tööpäeva lõppu võimalusel jala koju minna ja paar korda nädalas ka treeningsaali sisse astuda.
Artiklis kirjeldatud tooted:
