Viimastel aastatel on palju arutletud selle üle, kas nutitelefonide ajastul sureb traditsiooniline fotokaamera loomulikku vanadusse. Kui veel kümmekond aastat tagasi oli fotoaparaat peresündmuste, reiside ja muude hetkede jäädvustamisel asendamatu, siis täna on fotokaamerate osakaal märgatavalt langenud. Julgen siiski väita, et ennustus fotoaparaadi ajalukku kirjutamisest on mõnevõrra ennatlik.
Foto kvaliteet sõltub pildistamisoskusest
Kirglikud fotograafid, kelle jaoks fotokunst on kas töö või hobi, ei loobu traditsioonilisest kaamerast ilmselt kunagi ning see polegi fotoka ja telefoni heitluse küsimuses lähtepunkt. Oluliselt rohkem pilte tehakse tavaliste inimeste poolt, kes pole fotograafiat kunagi õppinud ning kelle jaoks valikute tegemisel on küsimus, kas hea kaameraga telefon suudab sama, mida digikaamera. Vastus võib olla nii jaatav kui eitav, sest palju rohkem kui kaamera ise, mängib rolli inimene, kelle käes kaamera on. Üldistades võib öelda, et foto kvaliteet sõltub 90 protsendi ulatuses inimese pildistamisoskustest ja andest ning ainult 10 protsenti seadmest, mida pildistamisel kasutatakse.
Kui profitehnika kasutamiseks puuduvad piisavad teadmised ja kvaliteetse digikaamera puhul kasutatakse vaid automaatrežiimi, tavalist välku ja soodsaimat objektiivi, siis võib seda pidada asjatuks investeeringuks. Teisalt, kui selle aparaadiga osata õigesti ringi käia, jääb ka kõige kallima telefoni kaamera kaugele selja taha maha.
Mida telefoniga pildistamisel teha ei saa?
Esmapilgul näib, et nutitelefoniga saab teha kõike – telefon on alati taskus, sellega saab kiirelt klõpsida, sobiliku pildi välja valida, läbi automaatse pilditöötlusäpi suunata ja juba mõne minuti pärast on foto kõigile sotsiaalmeedias nähtavaks tehtud. Kaameraga on pildi loomine aeganõudvam ja mõnikord pole tulemus grammigi parem. Seega sõltub valik alati ootustest: kas on soov teha pilti või suurepärast pilti, kiiret klõpsu või kunsti, jäädvustada momenti või luua ajalugu.
Hämaras ja pimedas pildistamine
Suurim vahe tuleb välja hämaras ja pimedas pildistamisel. Päevasel ajal saab õues telefoniga pildistada pea kõike, aga hämaras siseruumis või õhtusel ajal õues on praktiliselt võimatu telefonist ootuspärast tulemust välja võluda. Mitte ühegi mobiili välk ei pääse ligilähedale fotoaparaadi välgule, lisaks pole telefonil piisavalt suurt sensorit, mis annab eelise just hämaras pildistamisele. Teisisõnu tuleb näiteks perekondlikust jõuluõhtust kuuse taustal telefonist kolme tüüpi pilte: tumedad kujud pimeduses, üle valgustatud kujud pimeduses või säbrulised kogud pimeduses. Ehitud kuusk on seejuures osa pimedusest, mis koos inimestega pildile ei jää.
Lisaks ei saa keskklassi telefoniga teha pika säriajaga fotosid. Hea fotovõimekusega telefoniga saab kasutada arvutiprogramme, mis võimaldavad ligilähedast tulemust, aga nii telefoni kui digikaamera puhul eeldavad hämaras pika säriajaga piltide tegemine kindlasti statiivi kasutamist.
Ka pimedas tehtud peegelkaamera foto võib ebaõnnestuda ja tavaliselt ei ole põhjus aparaadis, objektiivis ega pildistajas, vaid välgus. Kuna fotoka standardvälk tikub valgustama inimesi üle ja jätma tausta pimedaks, tasub sagedase ruumis pildistamise korral investeerida mõnisada eurot lisavälku, mida saab sobivalt suunata inimesi valgusega üle ujutamata. Sellist lisavälku saab kasutada ka valgel ajal õues pildistamisel, kus see aitab elimineerida tekkivaid varjusid, mis päikeselise ilmaga koos inimestega pildile trügivad.
Pildist teeb hea pildi objektiiv
Teine telefoni piiratus seisneb objektiivis, mida fotoaparaadil saab vahetada. Juba on küll ka üksikuid mitme erineva objektiiviga telefone, aga reeglina on telefonidel olemas üks standardlaiusega pilt, mida ei saa piisavalt sisse zoomida ja millega ei saa ka korraliku lainurgaga pilti tekitada. Standardlaiusega pildi kvaliteet võib saada hea, aga kui on soov pildile püüda männiokast liigutavat sipelgat või kinnisvarakuulutuse tarbeks kogu elutuba, siis tõenäoliselt midagi head välja ei kuku. Loomulikult ei tasu unistada ka tähistaeva või kuuvarjutuse jäädvustamisest. Küll saab telefoni objektiiviga teha päevavalguses viisaka kvaliteediga portree- ja perepilte. Selleks, et telefoniga tehtud pildid ka prindituna head välja näeks, on tähtis jälgida megapikslite arvu ja pikslitihedust.
Peegelkaamera puhul sõltub pilt vähem kaamerast endast kui objektiivist. Kui on valida, kas võtta profikaamera ja odav objektiiv või keskpärane kaamera ja superhea objektiiv, siis pole üldse küsimustki: teise kombinatsiooniga saab märksa paremaid pilte.
Mida telefoniga saab teha?
Telefoniga pildistamise peamine eelis on väiksus, kompaktsus ja mugavus. Tänapäeva telefonid on ju väiksemad kui vana aja “seebikarbid”. Korralik peegelkaamera koos vajalike lisadega tähendab, et näiteks reisile tuleb kaasa võtta eraldi kott, mis võtab ruumi ja kaalub kordi rohkem kui telefon, mis on juba niikuinii taskus olemas. Üha enam leidub ka neid telefone, mille puhul on pildistamisomadustele palju rõhku pööratud, aga tegu pole soodsa ega keskmise hinnaklassiga telefonidega. Kallimatel telefonidel võib olla samal pool mitu kaamerat koos tehisintellektiga, mis paneb must-valge ja värvipildi kokku nii, et tekib hea kontrastsuse ja detailsusega foto. Mõnel kallimal telefonil võib olla sarivõtete kiirus parem kui odaval peegelkaameral, kuigi üldjuhul jäävad telefonid selles enamikele peegelkaameratele alla.
Mobiili kasuks räägib ka videovõimekus, näiteks aegluubis võtete korralik resolutsioon. Põhimõtteliselt võib hea mobiiliga filmida isegi mesilase tiibade liikumist, keskpärase fotokaameraga ei pruugi see sama hästi õnnestuda.
Pildistamisel kasutati Canon 50D, objektiiv 50 mm 1.8 fotoaparaati ning iPhone 8 mobiiltelefoni.
Artiklis kirjeldatud tooted:
Nutitelefonid
Fotokaamerad
